Brexit - mis on võimalused
Foto: www.politico.eu
Brexit ehk Britain’s Exit from European Union on hetkel käimas olev protsess Suurbritannia
lahkumiseks Euroopa Liidust. 2016. aasta referendumil otsustasid 52% hääletanutest,
peamiselt Inglismaal ja Walesis, lahkuda Euroopa Liidust. Lõplik lahkumine on planeeritud
29. märtsiks 2019. Käimas on läbirääkimised Theresa May ja Euroopa liidu vahel, kes ei ole
suutnud jõuda kokkuleppele. Westministeril on väga palju aspekte, mida kaaluda, ja pooli,
kellega arvestada. Brexitil ei saa olla head tulemust lühikeses plaanis vaadates, kuna kahjustub
riigi majandus, sest väga suur osa tööjõudu on sisse rännanud eurooplased, kes ei soovi ega
saa nii kergesti seal enam töötada juhul, kui Suurbritannia astub Euroopa Liidust välja.
lahkumiseks Euroopa Liidust. 2016. aasta referendumil otsustasid 52% hääletanutest,
peamiselt Inglismaal ja Walesis, lahkuda Euroopa Liidust. Lõplik lahkumine on planeeritud
29. märtsiks 2019. Käimas on läbirääkimised Theresa May ja Euroopa liidu vahel, kes ei ole
suutnud jõuda kokkuleppele. Westministeril on väga palju aspekte, mida kaaluda, ja pooli,
kellega arvestada. Brexitil ei saa olla head tulemust lühikeses plaanis vaadates, kuna kahjustub
riigi majandus, sest väga suur osa tööjõudu on sisse rännanud eurooplased, kes ei soovi ega
saa nii kergesti seal enam töötada juhul, kui Suurbritannia astub Euroopa Liidust välja.
On erinevaid valikuid, kuidas Brexit lõplikult toimub. Näiteks on võimalik, et Suurbritannia astub
Euroopa Liidust ja ühisturult täielikult välja, mis tähendaks seda, et kaubandus ei saaks enam
töötada ilma igasuguse takistuseta Euroopa Liidu liikmesriikide ja Suurbritannia vahel. Samuti ei
oleks inimeste vabat liikumist ning mõlema poole kodanikud vajaksid viisat, et teist külastada.
Probleem on selles, et Euroopa turg on Suurbritannia põhiturg ning mängib suurt rolli ka vastupidi.
Lisaks oleks probleemiks see, et Iirimaa jääks Euroopa Liidu liikmeks, mistõttu tuleks selle ja
Põhja-Iirimaa vahele kontrollitud riigipiir. Seda üritatakse vältida, sest näide on juba 1980ndatest,
kui see tekitas suuri probleeme ja terrorismi.
Euroopa Liidust ja ühisturult täielikult välja, mis tähendaks seda, et kaubandus ei saaks enam
töötada ilma igasuguse takistuseta Euroopa Liidu liikmesriikide ja Suurbritannia vahel. Samuti ei
oleks inimeste vabat liikumist ning mõlema poole kodanikud vajaksid viisat, et teist külastada.
Probleem on selles, et Euroopa turg on Suurbritannia põhiturg ning mängib suurt rolli ka vastupidi.
Lisaks oleks probleemiks see, et Iirimaa jääks Euroopa Liidu liikmeks, mistõttu tuleks selle ja
Põhja-Iirimaa vahele kontrollitud riigipiir. Seda üritatakse vältida, sest näide on juba 1980ndatest,
kui see tekitas suuri probleeme ja terrorismi.
Hea variant ei oleks ka see, kui Suurbritannia jääks Euroopa Liidu liikmesriigiks, sest põhjus,
miks enamik inimesi referendumil Brexiti kasuks otsustasid, oli see, et riik saaks ise oma seadusi
teha ilma, et Brüssel kuidagi asjasse seotud oleks.
miks enamik inimesi referendumil Brexiti kasuks otsustasid, oli see, et riik saaks ise oma seadusi
teha ilma, et Brüssel kuidagi asjasse seotud oleks.
Kolmas ja minu arvates parim lahendus selles situatsioonis oleks see, kui asutaks küll Euroopa
Liidust välja, aga oleks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis (EFTA), kus praegu on
Norra, Liechtenstein, Island ja Šveits. See tähendaks seda, et kaubandus toimiks vabalt,
Suurbritannia saaks ise kontrollida oma seadusi, aga reisimine ja elamine oleks vastaspooltele
keerulisem kui praegu. Sel juhul peaks riik ikkagi panustama Euroopa Liidu eelarvesse.
Liidust välja, aga oleks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis (EFTA), kus praegu on
Norra, Liechtenstein, Island ja Šveits. See tähendaks seda, et kaubandus toimiks vabalt,
Suurbritannia saaks ise kontrollida oma seadusi, aga reisimine ja elamine oleks vastaspooltele
keerulisem kui praegu. Sel juhul peaks riik ikkagi panustama Euroopa Liidu eelarvesse.
Mõistagi on tegu raske ülesandega nii Brüsselile ja Westministerile jõuda kokkuleppele,
mis sobiks mõlemale poolele. EFTA oleks parim valik Suurbritannia jaoks, kuid Brüssel ei taha
anda neile samu kaubandustingimusi nagu olles liikmesriik.
mis sobiks mõlemale poolele. EFTA oleks parim valik Suurbritannia jaoks, kuid Brüssel ei taha
anda neile samu kaubandustingimusi nagu olles liikmesriik.
Suurbritannial on mitmeid valikuid, kuidas realiseerida Brexitit. See hakkab mõjutama väga oluliselt
suurel määral riikide omavahelist kaubandust ja migratsiooni. Osapooltel on veel teha palju tööd, et
jõuda kompromissideni ning lõpliku otsuseni jõudmiseks läheb veel aega. Seni kaua jääb üle vaid
oodata ja loota parimat.
suurel määral riikide omavahelist kaubandust ja migratsiooni. Osapooltel on veel teha palju tööd, et
jõuda kompromissideni ning lõpliku otsuseni jõudmiseks läheb veel aega. Seni kaua jääb üle vaid
oodata ja loota parimat.
Tegu on propagandistliku tekstiga, sest autor üritab näidata seda, et ta on Brexiti vastu. Ta väga konkreetselt väljendab oma mõtteid ja toob näiteid. “Brexitil ei saa olla head tulemust lühikeses plaanis vaadates” - kirjutab autor. See tundub nagu enesekindel väide.
VastaKustutaArvamus on väga konkreetselt põhjendatud. Ta toob näiteid kasutades usaldusväärseid allikaid, millega põhjendabki oma arvamust.
Kui keegi üritab näidata, et on millegi vastu, ei tähenda see, et tegu on propagandaga. Ülejäänud on hästi vastatud.
Kustutaveits propaganda, britid ise olid rumalad, ei akka midagi tagasi võtma.
VastaKustutaMuidu väga põhjalik ja korralik.